Lastehommik Kentuki Lõvi pubis
Möödunud pühapäeval, 9. oktoobril, alustasime Kajaka tantsijatega uut, loodetavasti ka pikaajalist traditsiooni "Lastehommik"! Erinevate kutsungite ja kuulutuste peale oli Kentuki pubisse kohale tulnud umbkaudu 20 suuremat ja väiksemat last.
Hommikut juhtis Kajaka assistent ja tantsija Ulla Helin-Mengel.
Alustuseks esitasime mõned tantsud oma repertuaarist, seejärel kutsusime lapsed ka endaga tantsima. Enamus lapsi tuli kohe julgelt ringile ja tants võis alata. Lapsed olid supertublid ja kõigil tulid sammud ilusasti välja. Joogipausi ajal said lapsed joonistada ja kohale kutsusime ka näomaalingute tegija Mari-Liisi. Ulla abil korraldasime lastele ka mängulisi võistlusi, kus parimad said auhindu.
Lõpetasime oma vahva hommiku lausa kell kaks päeval. Paljud lubasid ka järgmine kord kohal olla. Samuti saime oma oktoobrist alustavasse Kajaka lasterühma pisikesi tibulindusid juurde. Nii vahva!
Järgmine kokkusaamine toimub juba isadepäeval, 13. Novembril. Kohtumiseni Kentuki pubis!
Kajakad lendasid Ameerikasse
Juulikuu eelviimasel päeval võtsid Kajakad ette ligi 30-tundi kestva rännaku, et külastada väliseestlaseid kaugel kaugel Ameerika läänerannikul Portlandis, Oregoni osariigis. Nimelt käisime seal Lääneranniku Eesti Päevade festivalil esinemas, peale meie külastasid Ameerikat ka Kihnu Poisid ning Tallinnast tulid muusikud Ahto Nurk ja Virve Lään.
Olime Oregoni osariigis kaks ja pool nädalat. Sellest pool nädalat toimus eelnimetatud festival, kus andsime mitmeid kontserte. Festivalile oli tulnud ligi 450 väliseestlast USA läänerannikult, näiteks San Fransiscost ja Los Angelesest, nii noori kui vanu. Eesti päevade ajal sai loodud hulgaliselt kontakte, võtta osa vabas õhus toimunud rahvapeost, käia Ameerika moodi ballil ning õhtuti ansambel Kihnu Poiste järgi tantsu lüüa.
Pärast festivali kolisime hotellist elama Eesti peredesse ning asusime tutvuma kohalike vaatamisväärsustega. Näiteks viibisime ühel päeval kõrgel mägedes, kus leidus lund ning temperatuur jäi umbes 18˚ ligi. Samal päeval käisime ka nii-öelda kõrbes, kus loodus oli kidur ning õhusooja pea 35 kraadi. Peale mägede nägime ka erinevaid koski, üks suurimaid oli Multnomah’ kosk, kus on filmitud ka tuntud filmi „Videvik“ üks kaader. Avanes võimalus varbaga Vaikse ookeani vett katsuda, julgemad käisid ujumaski, kuigi veesoojus jäi ilmselt alla 15 kraadi. Liigutav oli külastus vulkaani St. Helens juurde, kuna see purskas viimati 31 aastat tagasi ning selle jäljed on endiselt silmaga nähtavad.
Peale muljetavaldava looduse ja meeldejääva festivali saime reisi jooksul tuttavaks imeliste inimestega, kes kaugel Ameerikas armastavad Eestit sama palju kui meie siin. Sealsed tutvused jäävad kestma ja loodetavasti lendavad Kajakad ikka veel ja veel teisele poole lompi.
On kaks Eestit. Üks, see päris Eesti, kus elate teie, ja teine, see globaalne, kus elame meie. Meil on siin Portlandi-nimeline Eesti küla. (Kalle Merilo, Lääneranniku Eesti Päevade korraldaja)
60. Juubel
Nüüd on see siis möödas.....Kajaka 60 juubel nimelt. Rühime edasi , 100 pole enam kaugel!!!